Toila Gümnaasium - orust tippu!

Klassi tegemised kooliastme jooksul/õppeaasta jooksul. Huvitavate tegevuste jäädvustamine kirjalikult ja pildis.
Valmis töö on album.

Mäng aitab sisustada õpilaste vahetunniaega tervislikult.

Praktilises loovtöös kujutatakse meie kooli väärtusi video või mingi muu kunstilise lahenduse näol (väärtuste puu, koomiks, seinamaaling, bänner koolimajas...) Töö võib olla rühmatöö (maksimaalselt 3 inimest)

Praktiline töö

Ühe õpetaja lugu.

1. Selgitada välja, milline eesti kirjanik tundub õpiaste jaoks huvitav.
2. Lugeda läbi mõned tema teosed.
3. Erinevate materjalide läbitöötamisel mõelda valmis küsimused, mida autorilt küsida.
4. Kutsuda autor kooli, kus ta tutvustab oma teoste tagamaid, räägib, mis plaanis...
5. Peale autori ettekannet, toimuks küsimus-vastus-vormis dialoog.

Anda võimalus koolinoortel sahtlisse kirjutatud materjali eakaaslastele tutvustada ja teistega jagada.

Töö hõlmaks võimalike autorite välja selgitamist, ürituse korraldamist ja tagasisidestamist.

1. Eeskava koostamine

2. Esinejate valimine (kes sobiks ja mida esitama?)

3. Läbirääkimiste pidamine erinevate juhendajatega, et nad aitaksid õpilasi õpetada

4. Kutsete kujundamine

5. Ürituse reklaamimine

6. Kontserdi läbiviimine

Lõpptulemusena peaks valmima südantliigutav ja mitmekülgne

kontsert

Algklassiõpilastele erinevate lauamängude praktiline meisterdamine

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Kui hästi tunnevad meie kooli õpilased mürgiseid taimi ja seeni.

uurida, mida sisaldavad raamatukogud erinevates kodudes, kuivõrd on olemas seos omanike haridustasemega.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Töö autor(id) valmistab kogumiku originaalseid lühivideosid kasutamiseks 1. ja 2.kooliastme muusikatundides. Tähtis on hea rütmitunne- ja lauluoskus, loovus ning avatus.

Õpilane loob tantsu, õpetab selle olemasolevale tantsurühmale või enda poolt valitud õpilasrühmale selgeks ning esitab publikule.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Kajakambriteks (echo chamber) nimetatakse selliseid sotsiaalmeedia (suletud) kogukondi, kus enda omadega sarnaseid seisukohti levitatakse ja võimendatakse ning erinevaid seisukohti ei sallita.



Töö eesmärgiks on võrrelda kahes äärmuslikus ning vastandlikus (suletud) sotsiaalmeedia grupis kasutatavat argumentatsiooni ja seda, millist lugu või reaalsust selle kaudu konstrueeritakse ja kuidas reaalsust tajutakse. Tegu on kvalitatiivse uurimusega, milles tuleks ühe meetodina kasutada kodeerimist - peamiste teemade, ideede või interaktsioonide kategoriseerimist ja nende omavahelise struktuuri leidmist.

Töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas on seotud õpilaste enesetunde erinevad aspektid (väsimus-energia, motivastioon, igavus-põnevus) klassiruumi õhu kvaliteedi ja müraga. Selleks uurimistöö tegijad panevad teatud perioodil klassiruumidesse andurid, mis mõõdavad müratugevust ja õhukvaliteeti neis ruumides ning salvestavad andmeid teatud ajalise intervalli tagant. Uurimistöö tegijad koguvad samadel päevadel neis klassides olnud õpilastelt tagasisidet. Uuritakse ka seoseid müra, õhukvaliteedi ning erinevate (kella)aegade, erinevate klasside ja erinevate tundide vahel. Vajaliku tehnika saab koolilt ja juhendajalt, tööleseadmisel aitab samuti juhendaja. Uurimistöö tegijate peamiseks ülesandeks on korraldada andmekogumine, õpilaste tagasiside kogumine ning hiljem tegeleda nende andmete analüüsimisega.

Uurimisküsimus:

Kas õpilase reaktsioonikiirus ja tähelepanu on erinevate tundide lõpus ja eri kellaaegadel erinev?

Alaküsimusteks oleks:
Kas tähelepanu ja reakstioonikiirus on seotud?
Kas on mingid universaalsed ajavahemikud, kus tähelepanu ja reaktsioonikiirus on kõige paremad ja kõige halvemad?
Kas need näitajad sõltuvad ja nädalapäevast?
Kas need näitajad sõltuvad ka tunniplaanist?

Meetodid:

Sellele uurimisküsimusele vastamiseks tuleks koguda piisav hulk (50+) vabatahtlikke, ning kasutada mingit reakstioonikiiruse ja tähelepanu testi, mida nad sooritaksid peale erinevaid tunde ja erinevatel kellaaegadel. Tuleb läbi mõelda, mis motiveeriks õpilasi neid teste sooritama motiveeritult.

Testid peaksid olema algselt isikustatud, et oleks võimalik teada sama inimese erinevatel aegadel tehtud testi tulemusi, sest inimesed erinevad tähelepanuvõime ja reakstsioonikiiruse poolest ning analüüsis tuleb need loomulikud erinevused arvesse võtta.

2D:4D suhe on inimese nimetissõrme ja sõrmusesõrme pikkuste suhe.




See sõrmede suhe tuleneb destosterooni või östrogeeni mõjust lootele. Mida pikem on suhteliselt sõrmusesõrm, seda suurem on olnud destosterooni mõju. Meessuguhormoonide mõju lootele on seotud mitmete püsivate omadustega, mille seas on erinevad kognitiivsed võimed nagu parem ruumitaju, aritmeetilised ja visuaalsed võimed.

Uurimisküsimuseks on, kas inimese sõrmepikkuste erinevused avaldavad mingit mõju arvutiklaviatuuri kasutamisele ja kui selline mõju on olemas, siis kas selle põhjal on võimalik ennustada anonüümse arvutikasutaja sõrmepikkuste suhteid ja selle kaudu ka sellega seotud iseloomuomadusi.

Uurimuse käigus valitakse kaks gruppi katsealuseid, kus ühes grupis on madalama 2D:4D suhtega õpilased (pikem sõrmusesõrm) ja teises grupis suurema 2D:4D suhtega õpilased. Seejärel luuakse kirjutamise test, mis salvestab iga klahvivajutuse aja. Neid andmeid analüüsides otsitakse erinevusi kahe grupi vahel ja kui sellised erinevused on olemas, siis luuakse masinõpp mudel, mis ennustab, milline sõrmepikkuste suhe inimesel on. Klaviatuurirütmide salvestamiseks ja nendest võrreldavate atribuutide väljaarvutamiseks vajalikud programmid saab juhendajalt.

Lugemiseks:

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5296424

Töö eesmärgiks on otsida inimeste isiksuseomaduste ja nende poolt kirjutatud tekstide vahelisi seoseid ning selle abil luua masinõppe mudel, mis teatud hulga tundmatu autori teksti järgi ennustab selle teksti autori isiksuseomadusi.

Uurimistöö tegijatel tuleb välja valida teatud hulk blogisid või muid sotsiaalmeedia profiile, mille autoril on palju ning pikemate tekstidega sissekandeid. Seejärel tuleb kontakteeruda autoritega ning paluda neid sooritada testid nende isiksuseomaduste väljaselgitamiseks. Seejärel valida välja võimalikult erinevate isiksuseomadustega blogijaid ning analüüsida nende tekstide erinevusi.

Analüüsitavaid blogijaid võiks olla vähemalt kümme (mida rohkem, seda parem) ja soovitavalt võiks olla nende blogides palju postitusi (videoblogid ja pildiblogid ei sobi). Blogijate seas võiksid esindatud olla nii mees- kui naissoost blogijad ning erinevas vanuses autorid. Tekstianalüüsi teostamiseks ja masinõppe mudelite genereerimiseks saab kasutada automaatseid vahendeid, mille saab juhendajalt, samuti saab juhendajalt blogijate isiksuseomaduste määramiseks sobivad testid.

On teada, et vanematel inimestel kaob võime kuulda kõrgema sagedusega helisid. Kooliõpilased võivad kuulda helisagedusi kuni 20000 Hz, keskealisel inimesel on see tavaliselt kuni 14000 Hz. Kuid tänapäeval on noortel mitmeid kahjulikke harjumusi, mis võivad juba palju noorematel inimestel kõrgsageduslike helide kuurlimist pärssida. Selleks on näiteks valju väga tugevate bassidega muusika kuulamine ja kõrvaklappide sage kasutamine.

Teema valinud õpilased viivad läbi testi eri vanuses inimestega, et teha kindlaks millise sageduseni nad helisid kuulevad. Seda saab teha iga üksiku õpilasega eraldi tegeledes, kuid on võimalik luua ka veebipõhine test, mida jagada, kus testi täitjale erineva helisagedusega helisid mängitakse ja kuulmise taset hinnatakse.

Samuti uuritakse inimeste muusikakuulamise harjumusi ja kõrvaklappide kasutust.

Töö peamiseks eesmärgiks on testida, kas (1) noorte kõrgete helisageduste kuulmisvõime vastab kirjanduses välja toodud sagedustele ja (2) kui noorte seas esineb madalamat taset, siis kas see on seotud nende muusikakuulamise ja kõrvaklappide kasutamise harjumustega.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Kavas peavad olema esindatud nii vokaal- kui instrumentaalžanr, nii sõnaline osa kui koreograafia. Korraldamine hõlmab kõiki kultuurikorralduslikke tegevusi ürituse organiseerimisel.

Kavas peavad olema esindatud nii vokaal- kui instrumentaalžanr, nii sõnaline osa kui koreograafia. Korraldamine hõlmab kõiki kultuurikorralduslikke tegevusi ürituse organiseerimisel.

Töö juhendamine koos Maarika Rajaga.

Tööd juhendatakse koos Mait Põdraga

Praktiline töö: erinevas tehnikas eseme disainimine ja valmistamine.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Gümnaasiumiastmele. Tegemist on seinamaalinguga. Töö tulemuseks on kronoloogilises järjekorras paiknevad ajastuid iseloomustavad teosed kunstiklassi seinal. Töö sobib ka mitmekesi teostamiseks.

Töö eesmärgiks on valmistada kultuuriväärtusega hoone (nt mõis, raehoone, kirik, klooster) makett. Maketi valmistamise eelduseks on hoone mõõtkava kättesaadavus.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Kirjeldust ei ole sisestatud.

Eesmärgiks koostada lauamäng, mis aitaks läbi mängu omandada erinevaid teadmisi. Loodav mäng oleks kui õppevahend, mis aitaks teatud teemat või ainet paremini omandada.

Eesmärgiks uurida, kas ja kuidas aitavad erinevad (õppe)mängud õppematerjali omandamisele kaasa. Millised on head mängulised õppevahendid?

Soovi korral võib töö käigus luua mõne näitliku õppevahendi.

Kuidas ja millisel moel on võimalik õpilasi õppetöös toetada? Kellele tuge pakkuda? Toila kooli tugiteenuste võimalused.

Teema pealkiri võib muutuda, olenevalt töö eesmärgist ja püstitatud hüpoteesist.

Harjutusvihik

Kirjeldust ei ole sisestatud.